2022. aasta orhidee on balti sõrmkäpp (Dactylorhiza baltica).

Eesti flooras on esindatud 11 sõrmkäpa liiki ja alamliiki, millega ta on meie kõige arvukam orhideeperekond.

Balti sõrmkäpa peamisteks kasvukohtadeks on niisked ja soised niidud, ranna- ja luhaniidud, soostunud heinamaad, madalsooservad, allikasood, veekogude kaldad. Õitseaeg kestab tal tavaliselt juuni keskpaigast juuli keskpaigani. Violetjasroosad õied on koondunud tähkjasse õisikusse ja asetsevad tihedalt üksteise kõrval spiraalsete ridadena. Õitel on selge purpurvioletne joonis, mis koosneb kahest poolovaalist, mis on kirjatud täppidega. Taimel on 4-7 võrdlemisi laia lehte, mis on kaetud violetjaspruunide veidi nurgeliste täppidega. Kõrgus jääb taimedel enamasti vahemikku 30-70 sentimeetrit, harva võib see ulatuda ka üle 90 sentimeetri.

Balti sõrmkäpa vaatlus LVA-s. Autor Enn Selgis.

Kuna balti sõrmkäppa leidub üle Eesti, siis soovijal on teda lihtne tundma õppida. Tihedamalt on leiukohti Lääne-Eesti rannikualadel sh. meie suursaartel ja Kagu-Eestis alates Tartumaast. Üldine levila hõlmab peamiselt Baltikumi ulatudes Poola põhjaosast Ahvenamaani, idas ulatub servapidi ka Venemaale.

Eesti Orhideekaitse Klubi kutsub üles registreerima balti sõrmkäpa leiukohad Loodusvaatluste andmebaasis. Kõigi aasta orhidee vaatluste sisestajate vahel loosib klubi 2022. a sügisel välja väikesed auhinnad.

Täpsemalt loe aasta orhidee kohta Eesti orhideekaitse klubi veebilehelt

Lisainfo:
Eesti Orhideekaitse Klubi
info@orhidee.ee
www.orhidee.ee

2021. aasta orhidee oli väike käopõll (Neottia cordata).

Väikese käopõlle vaatluseid sisestati 2021. aasta jooksul Loodusvaatluste andmebaasi 16 korral vahemikus 20. mai kuni 1. juulini. Pooled nimetatud vaatlustest on teinud loodusvaatleja A.V., kes on märkinud kasvukohti Põlvamaal Valgesoo (72 taime) ja Säässaare (2 taime) külades ning Valgamaal Päidla külas (16 taime). Lisaks on teiste vaatlejate poolt vaadeldud väikest käopõlle veel Võrumaal (50 taime Põdramõtsa, 10 taime Palujüri külas, 25 taime Ruhingu külas), Ida-Virumaal (Mustanina külas 3 taime), Pärnumaal (Võidula külas 50+50 taime), Harjumaal )Nõrava küla, 8 taime) ja Jõgevamaal (Kivijärve küla, 1 taim). Andmed võttis kokku Kadri Aller (EOKK). Eesti Orhideekaitse Klubi loosis välja ka kõikide vaatlejate hulgas auhinna saaja, kelleks on Andres Hendrikson. Palju õnne ja EOKK esindaja võtab Teiega ühendust!

Väike käopõll on II kaitsekategooriasse kuuluv metsataim, kelle peamisteks kasvukohtadeks on soostuvad või rabastuvad kuuse- või männi-segametsad, vahel ka kuivemad okasmetsad.

Vaata liigi levikukaarti taimede levikuatlase kodulehel.

Väikese käopõlle kõrgus jääb enamasti vahemikku 10-15 sentimeetrit, harva võib see ulatuda ka 25 sentimeetrini. Pisikesi taimi on sambla taustal küllaltki raske märgata. Väikesel käopõllel on kaks vastakut munajat või südajat lehte, mis paiknevad varre alumises osas, alati maapinnast kõrgemal. Õiteta taimede lehed on taime tipus.

Ilmar Uibopuu vaatlus LVA-s koos fotoga väikesest käopõllest.